Head lugejad!
Vesinikuklastri seminarini on jäänud nüüd ainult nädal! Taastuvenergia ja vesinikutaristu teemaline üritus toimub 8. mail riigikogu konverentsisaalis, algusega 9.30. Kui soovid tulla kohapeale või jälgida virtuaalselt, siis on registreerimine veel avatud.
Registreerimiseks vajuta siia!
Päeva esimesel sessioonil on teemaks kui palju taastuvenergiat on paanis toota ja kui palju on vaja. Ettekandeid teevad Rene Tammist (Utilitas), Dovydas Šabūnas (Ignitis Group), Kaarel Kuusk (Eesti Energia), Power2X (TBC) ja Joonas Vänto (Invest in Estonia). Sellele järgneb paneeldiskussioon, mida modereerib Sven Parkel, kus osalevevad kõik ettekandjad ja Priit Ilomets (AS Metrosert).
Teisel sessioonil arutatakse vesinikuvõrgu kujundamist ning esinevad Elina Mäki (Gasgrid), Vytautas Ruolia (Amber Grid), Steven Sepp (Eesti Vesinikuklaster). Sellele järgneb ka paneeldiskussioon, mida juhib Sven Parkel, kus osalevad kõik ettekandjad ja Siim Iimre (Elering).
Kui olete huvitatud vesinikust, soovite kaasa lüüa klastri tegevustes, või saata tagasisidet, ootan teilt kirju aadressile steven.sepp@vesinikuklaster.ee.
Soojalt tervitades,
Steven Sepp, Eesti Vesinikuklastri arendusjuht
EL allkirjastas energiainfrastruktuuri nimekirja kus on 65 vesiniku projekti
Kuues ühishuvi projektide nimekiri sisaldab 65 vesinikufookusega arendust, sealhulgas elektrolüüserid, vesinikutorud ja imporditerminalid. Allkirjastati ELi kuues ühishuvi projektide nimekiri (PCI/PMI), mis võimaldab 65 vesinikuprojektil kiiremat lubade ja lisatoetuste taotlemist. Selleks, et uued projektid saaksid taotleda ELi rahastamist, kuulutab komisjon välja esimese konkursikutse ühisprojektidele tähtajaga 2024. oktoobri lõpus.
Nimekirja kuulub kolm vesinikutaristu projekti Läänemere ümbruses, mille seas on Põhjamaade-Balti vesinikukoridor (Nordic-Baltic Hydrogen Corridor), mis ühendab Soomet, Eestis, Lätit, Leedut ja Poolat Saksamaaga läbi maismaal oleva torustiku. Lisaks on nimekirjas merealune vesinikutrass (Baltic Sea Hydrogen Collector), mis ühendab Soomet ja Rootsit Saksamaaga ja ka vesinikuühendus Soome ja Rootsi vahel (Nordic Hydrogen Route – Bothnian Bay).
Rohevesiniku tootjad saavad järgmisest aastast ELis tasuta CO2 kvoote
Muutus parandab tõrke saastekvootidega kauplemise süsteemi (EU ETS) reeglites, mis andsid fossiilkütusemahukate tööstusharude tootjate toetamiseks tasuta kvoote, kuid mitte analoogsetele taastuvenergial põhinevatele lahendustele. Uued reeglid annavad taastuvvesiniku ja selle derivaatide tootjatele samasuguse tasuta kvootide õiguse heitkogustega kauplemise süsteemi raames. Alates 2025. aastast saavad tootjad neid krediite taotleda ja neid maha müüa, lisades uue tuluvoo ja ühtlustades tööstuse konkurentsitingimusi. See lisatulu on aga ajutine, kuna EL kaotab järgmise kümne aasta jooksul järk-järgult tasuta süsinikdioksiidi saastekvootide eraldamise, sest kasutusele tuleb süsiniku piiride kohandamise mehhanism (CBAM).
Kuigi muudatuse majanduslik mõju rohevesiniku projektidele on piiratud ja kahanev, võib see osutada positiivseks faktoriks finantsotsuse tegemisel.
European Hydrogen Backbone projekt uuendas rakendamise tegevuskava
Raport toob välja, et vesinik ja EHB on Euroopa energiaülemineku jaoks olulised tegurid. Vesinikutaristu edukas varajane kasutuselevõtt on võtmetähtsusega Euroopa süsinikdioksiidiheite vähendamise eesmärkide saavutamiseks aastaks 2030 ja pärast seda. Üleeuroopaline vesinikutaristu toetab taastuvenergia mastaabi suurendamist ja suurendab varustuskindlust, kuna tootmise ja tarbimise piirkondade vahelised ühendused aitavad säästa sadu miljardeid eurosid. EHB soovitab avalikult sektorilt arengutoetust (€2,5 miljardit) ja ehitus-/tegevustoetust (€25 miljardit), et liigutada kuni 14MT rohevesinikku 2030. aastaks.
Raporti kalkulatsioonidee kohaselt saavutatakse €330 miljardit säästmist, kui võrrelda üleeuroopalist taristut kus vesinikku toodetakse sobilikumates regioonides ja eraldatud klastri tüüpi lähenemist, kus tootmine ja tarbimine on lähestikku.
Euroopa Parlamendis läbis hääletuse kauaoodatud Net-Zero Industry Act
NZIA eesmärk on kiirendada tootmisprojektide lubade andmise protsesse liikmesriikides ja toetada avaliku ja erasektori investeeringuid puhastesse tehnoloogiatesse, mis on oluline Euroopa tööstuse konkurentsivõime parandamiseks, säilitamiseks ja tugevdamiseks. NZIA sisaldab ambitsioonikaid 2030. aasta eesmärke ja see, nagu ka vesinikutehnoloogiate kaasamine, näitab, et Euroopa poliitikakujundajad suhtuvad tõsiselt ülemaailmsesse tööstuse konkurentsivõimesse.
“Hydrogen Europe tervitab kõigi oluliste vesinikutehnoloogiate kaasamist NZIA õigusaktide reguleerimisalasse, mis on Euroopa konkurentsivõime jaoks ülemaailmsel areenil hädavajalik. Kutsume seadusandjaid ületama lõhet ambitsioonide ja tegelikkuse vahel, suurendades strateegiliste tehnoloogiate rahastamist ja rakendades kapitaliturgude liitu, et maksimeerida Euroopa potentsiaali.“ – Jorgo Chatzimarkakis, Hydrogen Europe tegevjuht
Veel huvitavat vesinikumaailmast…
Enefit Solutions ja H2Electro sõlmisid ühiste kavatsuste koostöölepingu
Elcogen tõi pardale investorina Baker Hughes ja kaasas €140 miljonit (+ettemõte podcast)
Stargate Hydrogen esitleb 80% efektiivsusega elektrolüüseri seadet
Algas ELWIND meretuulepargi hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamine
Ballard tarnib Solarise bussidele 1000 kütuseelementi
Prantsusmaa sai heakskiidu 900 miljoni euro suuruse biomassi ja vesiniku riigiabi osas
Kehtestati rangemad CO2-heite eesmärgid veoautodele ja bussidele
Helen plaanib ehitada Helsingisse esimese rohevesiniku tootmisjaama
Toyoda Gosei vesinikupaaki hakatakse kasutatama reisilaevadel
Kasulikud infoallikad:
Mission Hydrogen – Iganädalased tasuta vesinikuteemalised vebinarid
Hydrogen Europe – Euroopa vesinikuühingu infoportaal
H2 View – Globaalne vesiniku info- ja uudiste portaal
Mission Innovation – Vesinikuorgude infoportaal
BalticSeaH2 – Vesinikuoru koduleht
__________________
Steven Sepp
Eesti Vesinikuklaster
+37255943550
