Head lugejad!
Jaanuari alguses sõlmisid Soome, Eesti, Läti, Leedu Poola ja Saksamaa gaasisüsteemihaldurid lepingu Põhjamaade-Balti vesinikukoridori teostatavuse uurimiseks, mis peaks valmima 2024. aasta keskel. Eesmärk on uurida piiriülese vesinikutaristu rajamise võimalusi, mis ühendaks Põhja-Euroopa rohevesinikutootmist Kesk-Euroopa tarbimisega.
Planeeritav vesinikutaristu võimaldaks suuremahulise roheenergiaülekande pikkade vahemaade vahel, mis tooks kaasa mitmeid eeliseid. Eesti jaoks tähendab meie territooriumi läbiv vesinikutoru seda, et saame toota roheenergiat sõltumata olemasolevate elektriühenduste läbilaskevõimest, tagades stabiilsema hinna meie tootjatele. Lisaks suurendaks see meie energiajulgeolekut ja tekitaks võimaluse kasutada odavat roheenergiat vesiniku tootmiseks kui elektrit on üle. Odavam elekter ja vesinik loob võimalused arendada energiamahukat tööstust ja luua Eestis rohkem lisandväärtust. Aga selleks, et luua turg, on vaja tõhusat taristut. Vesiniku näitel on selleks taristuks torustik, mis ühendaks potentsiaalse tootmise ja tarbimise Eestis laiema Euroopaga.
Samal teemal avaldas Postimees äsja meie kirjutatud artikli, kus me arutasime kuidas see taristu mõjutab energiaturgu. Kui olete huvitatud vesinikust, soovite kaasa lüüa klastri tegevustes, või saata tagasisidet, ootan teilt kirju aadressile steven.sepp@vesinikuklaster.ee.
Soojalt tervitades,
Steven Sepp, Eesti Vesinikuklastri arendusjuht
KIK: Neli rohevesiniku projekti said kokku 40,5 miljonit eurot toetust
Detsembri keskel kinnitas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetuse rohevesinikuprojektidele tööstuse- ja keemiasektorile sihitud meetmest. Kokku jagati €40,5M toetust nelja projekti vahel, mille tootmisüksused peaksid valmima 2025. aasta sügisel ja vesiniku tarbimine käivituma 2026. aasta alguses. Tallinna Sadam koos partneritega Green Marine ja Alexela (€9,9M toetust) taotlesid rahastust Muuga sadamas ja Aseris rohevesiniku tootmiseks, tarnimiseks ning avaliku tankla loomiseks, võimalusega tarnida vesinikku ka Riigilaevastikule. Eesti Energia koos Alexela, Enefit Green ja GoBus’iga (€9,9M) soovib toota rohevesinikku Purtse tuule ja päikese hübriidpargi juures ja rajada tanklad Tartusse ja Saugasse. Utilitas koos Alexelaga (€4M) täiendab eelnevalt toetuse saanud Väo rohevesiniku tootmisüksust ja rajab Jürisse vesinikutankla. Derivaat NH3 (€16,9M) rajab Paldiskisse rohevesiniku tootmisüksuse, milles rohevesinikku kasutatakse roheammoniaagi tootmiseks. Järgmine toetusvoor rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuses kogumahus €8,9M avatakese plaanide päraselt 2024. aasta esimeses pooles.
“Teadusuuringute järgi on rohevesinik parim lahendus transpordisektoris ja keemiatööstuses heitekoguste vähendamiseks. Vaadates nii EL kui teiste riikide plaane ning algatatud tegevusi on selge, et nõudlus vesiniku järele kasvab oluliselt. Nagu uudsete tehnoloogiate puhul ikka, peab riik ettevõtjaid turu käivitamisel aitama, et ka Eestil oleks võimalus neis arengutes kaasa rääkida.“ – Andrus Treier, Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhataja
COP28: Vesinik pakub fossiilkütustest ülemineku lahendusi
Detsembris toimunud 28. ÜRO kliimakõnelustel oli enamasti diskussioon ümber selle, kas vähendatakse fossiilkütuste kasutamist, või lepitakse kokku konkreetne plaan kuidas nendest loobuda. Aruteluga kaasnes omajagu pessimismi, kuna läbirääkimisi juhtis Araabia Ühendemiraatide riikliku naftafirma tegevjuht. Siiski paistab, et fossiilkütuste lõpu algus on aset leidmas ja üleminek taastuvale energiale on enamus maailmale ühine eesmärk, kuigi konkreetsest fossiilkütustest loobumiste plaanidest on asi veel kaugel. Lepiti kokku kolmekordistada püstitatud taastuvenergia tootmisvõimsust, kahekordistada energiatõhusust ja kiirendada madala süsinikusisaldusega vesiniku tootmist 2030. aastaks. Teemaks oli ka rohevesiniku sertifitseerimise standardid, kuna koordineeritud rahvusvaheline lähenemine standarditele on võtmetähtsusega vesiniku piiriüleste voogude tekkeks. COP28 käigus avalikustati uus tehniline spetsifikatsioon (ISO/TS 19870), mis on vesiniku väärtusahela ühtlustamise, ohutuse ja jätkusuutlikkuse alus.
See on esimene kord, kui madala süsinikusisaldusega vesiniku tootmist nimetatakse COP juriidilistes dokumentides kliimamuutuste leevendamise meetmeks ja see tähendab, et taastuvatest energiaallikatest või muudest madala süsinikusisaldusega meetoditest toodetud vesinik on ülemaailmselt tunnustatud osa globaalse soojenemise vähendamise lahendusest.
UK säästaks raisatud tuuleenergiast vesiniku tootmisega miljardeid
Londoni mõttekoja Policy Exchange värske uurimistöö tõi välja kuidas UK elektrivõrk on piirav tegur maailmaklassilistele meretuuleparkidele, kus suuri summasid makstakse tuuleenergia tootmisüksuste võrgust välja lülitamiseks. Raport leiab, et UK majandus säästaks iga-aastaselt miljardeid, kui ületoodetud tuuleenergiast toodetaks rohevesinikku, mis omakorda aitaks vesinikumajandusel käivituda. Pea €250M kulus 2022. aastal tuulegeneraatorite toodangu vähendamiseks ja viimase kolme aasta jooksul on laiem ületoodangu probleem läinud maksma energiatarbijatele üle 2 miljardi euro. Lisaks on UK valitsusel muljetavaldavad ambitsioonid kasvatada meretuult 50 GW’ni 2030. aastaks, praeguse 14 GW pealt, mis omakorda tõstaks ületootmise kulu pea 4 miljardi euroni aastas. Uuringu prognoosi järgi saaks raisatud tuuleenergiast toota 455 000 tonni rohevesinikku 2029. aastaks, mis aitaks asendada olemasolevat 700 000 tonni fossiilvesiniku tarbimist.
Kuigi see näide veel nii elementaarselt Eesti kohta ei kehti, on see suunis kuhu tulevikus sektor liigub. Eesti praegune eesmärk on toota 100% elektritarbimisest taastuvenergiast 2030. aastaks ja Kliimaministeerium on ka hiljuti maininud, et see number võiks olla 120%, et jätta varu tõenäolisele tarbimiskasvule. Sellises süsteemis on aastas mitmeid tunde kus energiatootmine tuulest ja päiksest ületab tarbimise ja salvestamise mahu ja võrguoperaatorid peavad leidma lahendusi kuidas võrku tasakaalustada.
Veel huvitavat vesinikumaailmast…
Liivi 1 ja 2 merealade enamapakkumised võitis Ignitis
Saaremaa liinile planeeritakse aku-vesinikparvlaev
Lhyfe suuremahuline rohevesiniku projekt Saksamaal toetab Euroopa vesinikuvõrku
Elcogen ja Convion testisid 85% tõhususega tahkeoksiid-elektrolüüserit
Euroopa vesiniku võrguoperaatorite võrgustik eraldati praegustest võrgustikust
Saksamaa lisab vesinikuoksjonile €350M kodumaistele projektidele
IRENA: rohevesinik mängib võtmerolli kliimaeesmärkide saavutamisel
Euroopas asutati uus liit maa-aluse vesiniku ladustamise rajamiseks
Stargate poolt juhitud konsortsium jätkab leelis-elektrolüüserite arendamist
Kasulikud infoallikad:
Mission Hydrogen – Iganädalased tasuta vesinikuteemalised vebinarid
Hydrogen Europe – Euroopa vesinikuühingu infoportaal
H2 View – Globaalne vesiniku info- ja uudiste portaal
Mission Innovation – Vesinikuorgude infoportaal
BalticSeaH2 – Vesinikuoru koduleht
__________________
Steven Sepp
Eesti Vesinikuklaster
+37255943550
