Veebiseminaril arutleti vesinikumajanduse võimaluste ja Soome kogemuse üle piirkondlikus arengus
Sven Parkel tutvustas seminari sissejuhatuses BalticSeaH2 projekti, mis ühendab 40 partnerit ning mille eesmärk on toetada suuremahulise piiriülese vesinikumajanduse kujunemist Soomes, Eestis ja laiemalt Läänemere piirkonnas.
Projekt keskendub vesiniku tootmise, salvestamise, transpordi ja kasutamise võimalustele erinevates sektorites, sealhulgas keemiatööstuses, merenduses, transpordis ja energeetikas.
Olulisel kohal on ka vesinikuturu arendamine, ettevõtete koostöö ning kohalike kogukondade ja teiste huvirühmade kaasamine.
Soome kogemus rõhutab taristu terviklikku planeerimist ja kohalike kaasamist
Gasgrid Finlandi esindaja Joonas Laitila andis ülevaate Soome vesinikumajanduse arengust ja kavandatavast vesiniku põhivõrgust.
Soome näeb vesinikus võimalust kasutada ära oma ulatuslikku taastuvenergia tootmispotentsiaali ning tugevdada riigi positsiooni Euroopa energiamajanduses. Seejuures arendatakse samaaegselt nii kohalikke vesinikuühendusi, riiklikku põhivõrku kui ka rahvusvahelisi ühendusvõimalusi.
Gasgrid on alustanud ligikaudu 1500 kilomeetri pikkuse kavandatava põhivõrgu keskkonnamõju hindamist. Planeerimisprotsessis on olulisel kohal avalikud arutelud, maaomanike kaasamine ning kohalike elanike küsimustele vastamine.
Laitila tutvustas ka Põhjamaade–Balti vesinikukoridori arendamist, mille eesmärk on tulevikus ühendada Soome, Balti riikide, Poola ja Saksamaa vesinikuturud. Projekt on veel arendusfaasis ning selle edasised sammud sõltuvad muu hulgas turu nõudlusest, uuringutest ja investeerimisotsustest.
Eesti jaoks tõstatas Laitila olulise küsimuse: millised on meie konkurentsieelised ja kuidas saaks Eesti tulevikus vesinikuvõrgustikuga ühendatuna luua lisaväärtust kohalikule majandusele?
Turu piirkond näeb vesinikus võimalust uue tööstuse ja töökohtade tekkeks
Business Turku esindaja Ted Bergman tutvustas Turu piirkonna lähenemist vesinikumajanduse arendamisele ning selle sidumisele laiemate regionaalsete eesmärkidega.
Turu piirkonnas uuritakse võimalusi arendada vesinikul põhinevat tööstust, sealhulgas ammoniaagi ja sünteetiliste kütuste tootmist. Piirkonna tugevustena nähakse olemasolevat tööstust, sadamaid ja energiataristut.
Bergman rõhutas, et vesinikuga seotud investeeringute kavandamisel tuleb arvestada ka elektrivõrgu võimekuse, tööstusalade paiknemise ning kohaliku energia- ja tööjõuvajadusega.
Samas tõdes ta, et vesinikuprojektide areng ei ole olnud takistusteta. Ettevõtete huvi on viimase aja jooksul mõnevõrra aeglustunud ning suurte investeeringute tegemiseks on vajalikud pikaajaline majanduslik kindlus ja stabiilne regulatiivne keskkond.
Piirkondliku arengu seisukohalt on oluline hinnata, milliseid uusi ettevõtteid, töökohti, maksutulu ja ekspordivõimalusi võiks vesinikumajandus kohalikule kogukonnale luua.
Mida võiks Eesti Soome kogemusest õppida?
Veebiseminari üheks keskseks järelduseks kujunes arusaam, et vesinikutaristu rajamine ei loo iseenesest toimivat vesinikumajandust. Selleks on vaja ühendada vesiniku tootjad ja tarbijad, arendada sobivat taristut ning luua tingimused uute ettevõtete ja investeeringute tekkeks.
Soome kogemus tõi esile kolm olulist põhimõtet:
Terviklik planeerimine. Vesinikutaristut tuleb käsitleda koos elektrivõrgu, tööstuse, transpordi ja piirkondlike arengueesmärkidega.
Varajane koostöö ja kaasamine. Kohalikud omavalitsused, maaomanikud, ettevõtted ja elanikud peaksid olema planeerimisprotsessi kaasatud võimalikult varakult.
Kohaliku lisandväärtuse loomine. Vesinikumajanduse võimalikke eeliseid tuleb hinnata konkreetse piirkonna vajaduste, olemasoleva tööstuse ja arengupotentsiaali põhjal.
Eesti jaoks tähendab see vajadust mõelda varakult läbi, millistes sektorites võiks vesinikku tulevikus toota või kasutada ning kuidas võimalik vesinikutaristu saaks toetada kohalike ettevõtete konkurentsivõimet ja piirkondade majandusarengut.
Seminar rõhutas, et vesinikumajanduse areng eeldab pikaajalist koostööd nii riikide, ettevõtete kui ka kohalike kogukondade vahel.
Veebiseminari korraldas Hendrikson DGE koostöös Eesti Vesinikuklastriga BalticSeaH2 projekti raames.
BalticSeaH2 on Euroopa Liidu ja Clean Hydrogen Partnershipi kaasrahastatud projekt, mille eesmärk on toetada piiriülese vesinikumajanduse arendamist Läänemere piirkonnas.
