Head lugejad!
8. mail toimus Riigikogus taastuvenergia ja vesinikutaristu teemaline seminar ja me täname kõike kes osa võtsid, esitasid, kuulasid ja panustasid. Seminari on ka võimalik järgi vaadata.
Sessioonil toodi välja taastuvate energiaallikate ja vesiniku infrastruktuuri võtmerollid ning kui oluline on koostöö vesiniku väärtusahelas kogu Läänemere piirkonnas. Taastuvenergia potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks ja süsinikdioksiidi vähendamise eesmärkide saavutamiseks peame mõtlema suurelt! Tulevikus on meil kindlasti plaanis veel vesinikuteemalisi üritusi korraldada, mille kohta jagame jooksvalt infot.
Kui olete huvitatud vesinikust, soovite kaasa lüüa klastri tegevustes, või saata tagasisidet, ootan teilt kirju aadressile steven.sepp@vesinikuklaster.ee.
Soojalt tervitades,
Steven Sepp, Eesti Vesinikuklastri arendusjuht
Euroopa Vesinikupanga pilootoksjonil võitsid toetuse seitse projekti
30. aprillil avalikustati Euroopa Vesinikupanga esimese oksjoni tulemused. Seitse projekti saavad kokku 720 miljonit eurot toetust, mille kavas on kümne aasta jooksul toota kokku 1,58 miljonit tonni (Mt) taastuvat vesinikku, vältides enam kui 10 miljoni tonni CO2 heitkoguseid. Oksjonile laekus 132 pakkumist, 17st EL riigist. Toetust võitnud projektide taotletud lisatasu jäi vahemikku 0,37–0,48 eurot kilogrammi kohta ja märkimisväärselt alla 4,5 euro piirhinna. Projektid asuvad Hispaanias (3), Portugalis (2), Norras (1) ja Soomes (1). Pilootoksjoni eelarve oli toetust soovijate tootmismahuga võrreldes suhteliselt väike ja seetõttu ei esinda võitnud pakkumised ka kogu turgu. Aasta lõpuks käivitatakse suurema eelarvega teine oksjon, kasutades ära pilootprojektist saadud õppetunde, mille kavandi konsultatsioon on avatud kuni 6. juuni.
“Võitnud pakkumiste madalad hinnad võivad üllatada, kuid need pole taastuvenergia sektoris midagi uut. Konkurents turul on suur, kuid ootame hindade tõusu, enne kui need pikas perspektiivis langevad ja stabiliseeruvad. Valitud projektide suuruse ja geograafilise asukoha mitmekesisus näitab, kuidas konkurentsivõimet ja innovatsiooni eelistati mahule.“ – Jorgo Chatzimarkakis, Hydrogen Europe tegevjuht
Komisjon esitas suunised taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks
Peaaegu kaks aastat pärast REPowerEU kava avaldamist, võttis Euroopa Komisjon vastu rea uusi ajakohastatud soovitusi ja juhenddokumente, et parandada ja ühtlustada taastuvenergia lubade andmise korda ja oksjoneid. Soovituste kohaselt võivad H2 projektid ja nendega seotud infrastruktuur kasutada lihtsustatud lubade andmise protsessi, kui need asuvad taastuvenergia kiirenduspiirkondades, võimaldades selgemat ja kiirendatud ajakava. Liikmesriigid saavad määrata piirkonnad, kus taastuvenergiaprojektid (sealhulgas H2 ja sellega seotud infrastruktuur) saavad kiirendatud loa andmisest kasu. Need alad ühendavad suure taastuvenergia potentsiaali väiksema keskkonnamõjuga. Taastuvenergia oksjonitele hakkab kaasnema hinnavälised kriteeriumid, mille puhul on nüüd kaalutletud valdkonna integratsioon, mille üheks näiteks oleks vesiniku tootmine ja tarbimine.
Kliimaministeerium kaardistab hetkel Eesti eelisarendusalasid, mis on taastuvenergiajaamade rajamiseks kõige sobivamad alad ja mille raames taastuvenergia projektid KMH ei pea tegema. Kaardistuse tähtaeg on 2025. a. mai ja alad tuleb määrata 2026. a. veebruaris.
Euroopa Komisjon kiitis heaks Hy2Move ühishuvi projektid
Euroopa Komisjon on vesiniku väärtusahela toetamiseks heaks kiitnud Euroopa ühist huvi pakkuvate oluliste projektide (IPCEI) neljandat lainet. See Hy2Move nime all tuntud IPCEI keskendub vesiniku liikuvusele ja tähistab 2019. aastal esmakordselt käivitatud vesiniku IPCEI programmi lõppu. Eesti, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Slovakkia ja Hispaania süstivad Hy2Move’i üheskoos erinevatest riiklikest allikatest kuni 1,4 miljardit eurot riiklikku rahastamist, lisaks meelitab kuni 3,3 miljardit eurot erakapitali. Üksteist ettevõtet ja 13 projekti erinevatest valdkondadest – liikuvus- ja transpordirakendused (sealhulgas ka Skeleton Technologies Eestist); kütuseelementide tehnoloogiad; ladustamislahendused; vesiniku tootmine.
“Meil on hea meel näha vesiniku IPCEI edukat viimast peatükki. Nüüd on ülioluline, et liikmesriigid teeksid kõikide lainete jaoks kättesaadavaks vajalikud ressursid ja looks õiged tingimused nende projektide võimalikult kiireks elluviimiseks.“ – Jorgo Chatzimarkakis, Hydrogen Europe tegevjuht
Rotterdamis toimus ülemaailmne vesiniku tippkohtumine ja näitus
Eesti Vesinikuklaster käis Rotterdamis uudistamas, mis laiemas vesinikumaalimas toimumas on. Kuigi oli palju optimismi, oli teemaks ka reaalsus, et (rohe)vesinikumajandus ei liigu veel sellel kiirusel mida oli aastad tagasi oodata. Selleks on sektoril vaja teha jätkuvalt tööd, et langetada taastuvenergia hinda, tehnoloogiliste lahenduste efektiivsust, rajada taristut ja tekitada tarbimisturg. Rohkem kui 20 vesinikuassotsiatsiooni üle Euroopa kogunesid Rotterdamis ja kirjutasid alla koostöö põhikirjale, et tugevdada koostööd vesinikutehnoloogiate kasutuselevõtuks.
Jätkuv trend on see, et riigid panustavad rohevesiniku majandusse ja üritavad tuua sisse investeeringuid. Paljud tehnoloogialahendused näitusel esitasid lahenduste plaane katsetest tootmiseni ja fookus oli sellel kuidas vesiniku rakendusi leida (erinevad ärimudelid, derivaatide kasutamine jne).
Euroopa Ülemkogu kehtestab gaasi ja vesiniku siseturu ühiseeskirjad
Meetmete pakett sätestab maagaasituru korralduse reeglid ja loob tugeva raamistiku tulevase vesinikuturu arendamiseks, sealhulgas spetsiaalse vesiniku infrastruktuuri jaoks. See sisaldab erieeskirju maagaasi ja vesiniku transpordi, tarnimise ja ladustamise kohta. Uued eeskirjad nõuavad integreeritud ja läbipaistvat võrguplaneerimist kogu ELis, “põhimõttel “kõigepealt energiatõhusus” ja tulevikku suunatud lähenemisviisiga. Gaasi- ja vesinikuvõrgu operaatorid valmistavad nüüd ette 10-aastase perioodi võrgu arengukavad. Seoses direktiiviga on liikmesriikidel kaks aastat aega oma siseriiklike õigusaktide kohandamiseks.
“Uued eeskirjad aitavad energiasüsteemis üle minna taastuvatele ja vähese süsinikdioksiidiheitega gaasidele, eelkõige vesinikule, et saavutada ELi süsinikdioksiidiheite vähendamise eesmärgid.“ – Euroopa ülemkogu
Veel huvitavat vesinikumaailmast…
5. juunil toimub Mission Hydrogen Online Workshop (tasuta registreerimine ja 24h sisu)
Taskuhääling (Priit Ilomets ja Rene Tammist) – kuidas vesinik meie elu tulevikus muuta võib?
Stargate kogus investeeringuna €42M
PowerUp toob turule kütuseelemendi ja liitiumioonakude hübriidlahenduse
TTJA kuulutas välja järgmiste merealade enampakkumised
Saaremaa ühineb Läänemere energiasaarte algatusega
Liquid Wind teisele e-metanooli rajatisele on antud keskkonnaluba
Elcogen ehitab Tallinna külje alla uue tehase mis valmib 2025. aastal
Taani avalikustas kuni 3,8 GW Bornholmi energiasaare plaani
Austraalia kinnitas €1,22/kg rohevesinikutootmis toetuse meetme
Kasulikud infoallikad:
Mission Hydrogen – Iganädalased tasuta vesinikuteemalised vebinarid
Hydrogen Europe – Euroopa vesinikuühingu infoportaal
H2 View – Globaalne vesiniku info- ja uudiste portaal
Mission Innovation – Vesinikuorgude infoportaal
BalticSeaH2 – Vesinikuoru koduleht
__________________
Steven Sepp
Eesti Vesinikuklaster
+37255943550
Kui te ei soovi edaspidi saada e-maile vesinikuklastrilt, siis andke märku ja me eemaldame teid meilistist.
