Head lugejad!
Septembri alguses kinnitasid Eesti, Soome, Läti, Leedu, Poola ja Saksamaa gaasi süsteemihaldurid Põhjamaade-Balti vesinikukoridori eel-teostatavusuuringu läbiviimist. Uuring millega alustati aasta alguses pöörab tähelepanu vesinikukoridori rakendamise põhitingimustele, mille eesmärk on transportida taastuvvesinikku nende kuue riigi vahel. Kavandatud torustiku läbimõõt on 1200 mm ja pikkus ligikaudu 2500 km ning prognooside kohaselt transporditakse selle kaudu 2040. aastaks riikide vahel kuni 2,7 miljonit tonni taastuvenergiast toodetud vesinikku aastas. Vesinikukoridori peamine eesmärk on rakendada vesiniku ekspordivõimalusi mandri-Euroopasse ja eelteostatavusuuring kinnitas Läänemere piirkonnas märkimisväärse rohevesiniku tootmise potentsiaali.
Tulemusena jätkavad Elering, Gasgrid, Conexus, Amber Grid, Gaz-System ja Ontras teostatavusuuringuga, mis koosneb tehnilisest analüüsist ja majanduslikust hinnangust. Trassi paiknemine Eestis määratakse tulevikus kindlaks riigi eriplaneeringu käigus ning selle õigeaegne planeerimine turuosalistega on protsessi jaoks ülioluline.
Kui olete huvitatud vesinikust, soovite kaasa lüüa klastri tegevustes, või saata tagasisidet, ootan teilt kirju aadressile steven.sepp@vesinikuklaster.ee.
Soojalt tervitades,
Steven Sepp, Eesti Vesinikuklastri arendusjuht
KIK rahastab kahte rohevesiniku projekti 26,7 miljoni euroga
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetab Eesti Energia transpordisektori projekti (koos partneritega Alexela, Enefit Green, GoBus, Hydroloco) 24,7 miljoni euroga. Purtse tuule ja päikse hübriidpargi juures hakatakse rohevesinikku tootma elektrolüüsi teel ning rajatakse Tartusse ja Pärnumaale vesinikutanklad. Elme Messer hakkab tootma Narva linnas rohevesinikku, mida hakatakse kasutama keemiatööstuses lähteainena ja projekti toetuse summa on 2 miljonit eurot. Eelnevatest voorudest on toetatud 2021 aastal Utilitase rohevesiniku projekti, mis valmib juba 2024. aasta lõpus ja 2023. aastal said toetuse Utilitase projekti laienemine ning Derivaat NH3 rohevesiniku keemiatööstuse projekt (mõlemad peaksid valmima 2026. aastal).
“Eestis on väga head tuuleolud ning tuulepargid toodavad järjest rohkem energiat, mida saab rohevesiniku tootmiseks kasutada. Lisaks aitab rohevesiniku tootmine suurendada kohalikku energiajulgeolekut ja majanduslikku sõltumatust.“ – Krisli Kõrgesaar, KIKi energeetika ja liikuvuse valdkonnajuht
Draghi raport kinnitab vesiniku rolli Euroopa konkurentsivõimes
Endine Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi esitas 9. septembril ametlikult Euroopa Liidu konkurentsivõime tuleviku aruande lõppteksti ja kutsus üles ELi suurendama investeeringuid 800 miljardi võrra aastas, et mitte konkurentsivõimelt Hiinast ja USA-st aina rohkem maha jääda. Draghi poolt eksistentsiaalseks katsumuseks kutsutud ülesande täitmiseks peaks EL’is arendama tipptasemel tehnoloogiaid ja innovatsiooni, koostama kava kliimaeesmärkide saavutamiseks ning tugevdama kriitiliselt oluliste toorainetega seotud julgeolekut. Raportis tunnustatakse vesinikku kui transformatiivset tehnoloogiat, mis mängib Euroopa konkurentsivõime suurendamisel olulist rolli. Tuleval kümnendil Euroopa ees ootavate muutuste tõttu peaks vesinikusektor tuginema raamistikele, nagu vesinikupank ja vesinikuorud, ning ambitsioonide saavutamiseks neid laiendama.
“Dekarboniseerimine võib olla Euroopa tööstuse elavnemise katalüsaator, mitte takistus, ning vesinik ja vesinikutehnoloogiad on selle ümberkujundamise võtmeelemendid.“ – Jorgo Chatzimarkakis, Hydrogen Europe tegevjuhi kommentaar raporti kohta
Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile meretuule toetuse reeglid
Elektrituruseaduse ja energiamajanduse seaduse muudatusettepaneku eelnõuga, pannakse paika kauaoodatud meretuuleenergia toetusskeemi reeglid. Plaanide järgi korraldatakse vähempakkumist 2025. aasta esimeses pooles, eesmärgiga tuua turule uut meretuuleenergiat hiljemalt 2033. aasta lõpuks. Kuigi üks meretuulepark toodaks aastas umbes 4-5 TWh elektrit, plaanitakse toetust maksta kahe teravatt-tunni ulatuses. Vähempakkumise võitnud projekti toetaks 20 aastane kahepoolne hinnavaheleping, mis on piiratud kuni €65/MWh. Lisaks on plaanis toetada ka 4 TWh maiasmaatuult vähempakkumisega, mille edukad projektid peaksid olema ellu viidud 2029. aasta lõpuks ja saaksid 12 aastat hinnatoetust. Taastuvenergia suuremahuline arendamine on endiselt kriitilise tähtsusega Eesti energeetika dekarboniseerimisele, mis omakorda tekitab võimalusi üleliigset taastuvat energiat rakendada rohevesiniku või derivaatide tootmiseks.
“Puhas ja taskukohane energia on Eesti inimeste heaolu ja majanduskasvu alus. Seetõttu soovime toetada tuuleenergia tootmist lisaks maismaale ka merel. Eestis on selleks hea potentsiaal.“ – Yoko Alender, Kliimaminister
Veel huvitavat vesinikumaailmast…
Avaldati Vesinikupanga teise oksjoni tingimused: 1,2 miljardit eurot RFNBO H2 toetamiseks
Achema loobub €122M toetusest ja peatab rohelise vesiniku tootmise projekti
Helen arendab koos partnerite MAN Energy Solutions ja H-TEC SYSTEMS vesinikuprojekti
Hamburgis jätkatakse kahe olulise vesiniku taristu projektiga
EL avab uue konkursi energiataristu ühishuviprojektide jaoks
Hystar sõlmib lepingu Thyssenkrupp’iga 4,5 GW elektrolüüsiseadmete tootmisliini jaoks
Hispaanias alustati rohevesiniku lisamisega gaasi ülekandevõrku
Saksa-Austria kontsern tarnis edukalt rohelist vesinikku Austriast Saksamaale
Taskuhääling: Vesinikenergeetika alusetu kriitika põhineb minevikumüütidel
Raport: IRENA – jätkusuutlike rahvusvaheliste vesiniku väärtusahelate kujundamine
Raport: Hydrogen Council – vesiniku ülevaade 2024
Hydrogen Europe avaldas Q3 2024 uudiskirja
Kasulikud infoallikad:
Mission Hydrogen – Iganädalased tasuta vesinikuteemalised vebinarid
Hydrogen Europe – Euroopa vesinikuühingu infoportaal
H2 View – Globaalne vesiniku info- ja uudiste portaal
Mission Innovation – Vesinikuorgude infoportaal
BalticSeaH2 – Vesinikuoru koduleht
__________________
Steven Sepp
Eesti Vesinikuklaster
+37255943550
Kui te ei soovi edaspidi saada e-maile vesinikuklastrilt, siis andke märku ja me eemaldame teid meilistist.
